Toidupäeviku pidamine on üks parimaid viise oma söömisharjumuste mõistmiseks ja probleemsete söömisharjumuste leidmiseks. Kahjuks on toidupäeviku pidamine paljudele tülikas ja nõuab meilt päris palju aega ja vaeva. Siin on toidupäeviku lihtsustatud variant mida on lihtsam pidada kuid mis annab siiski kõige olulisema info mida me kaalu langetamiseks vajame. 80% tavalises toidupäevikus olevast infost on kaalu
Paljude jaoks on pisitasa lisanduvad ülekilod täielik müsteerium. Teised on aga juba hakanud mõistma, millal ja mille tõttu need lisakilod kipuvad tulema. Nad teavad, et moel või teisel on liigsete kilode taga liigne söömine ja selleks, et peatada nende kilode lisandumine on vaja peatada esmalt liigne söömine. Järgnev artikkel ongi neile kes on märganud, et
On väga palju põhjuseid, miks meie kaalulangetus järjekordselt ebaõnnestub. Ajanappus, stress, elukorralduse muutus ja tuhat muud pisiasja. Selgub aga, et on 5 kõikidele inimestele omast põhjust, mis meie kaalulangetuse katseid järjekindlalt kraavi ajavad. Vaatame neid põhjuseid ükshaaval ning õpime nendega toime tulema. Ülepaisutatud ootused. Kas pead olema 100% kavas esimesest päevast? Vastasel juhul tunned ennast
Milline osa meie kehast on kaalulangetuse juures kõige olulisem? Milline on see kehaosa, millele tuleks eriti tähelepanu pöörata ning mille tegevust soodustada? Võibolla on see meie kõht, sest toit jõuab kõhtu ja see kas kõht on täis või tühi, mõjutab seda kas me tahame süüa või mitte. Võibolla on selleks kehaosaks aga hoopis meie suu.
Kaalulangetus on pikk teekond. Ükskõik kui hästi sul õnnestub kaalu langetada, võtab lõplike tulemuste saavutamine kuid ja isegi aastaid. See on pikk aeg ja selle jooksul on kõigil kindlasti lihtsamaid aga ka raskemaid hetki, kus siht ja motivatsioon hakkavad kaduma. Täna räägimegi sellest mida teha, et pikal teel motivatsiooni hoida. Esimene samm, mida sa õnnestumiseks saad
Kas tead mis on Diderot’ efekt? Kui ei, siis pane nüüd tähele. Järgnev võib oluliselt muuta seda, kuidas sa oma kaalulangetusele ja igapäevastele valikutele vaatad. Diderot\’ efekt sai oma nime 18. sajandi Prantsuse filosoofi Denis Diderot\’ järgi, kes kirjeldas ühes oma essees üpris omapärast lugu sellest, kuidas ta sai kingituseks uue ja kalli hommikumantli. Pärast uue hommikumantli
Pettumus, ärritus, solvumine või vihastamine. Need ja paljud teised tunded muudavad meid sageli kärsituks. Me kipume kiiresti ja sageli kahjuks ka valesti reageerima olukordades, mis meis selliseid tundeid tekitavad. Mõeldes tagasi, siis nii mõnigi halb sõna oleks jäänud ütlemata ja nii mõnigi sõprus lõhkumata, kui me vaid oleksime suutnud teisiti reageerida. Ilmselt oskab igaüks ise
On üks nimi, mis toob külmavärinad peale igale kaalulangetajale. See on näljahormooniks kutsutud greliin. Greliini nimetatakse näljahormooniks, sest selle ainuke ülesanne on tuletada meie ajule meelde, et on aeg süüa. Mida sagedamini ja mida rohkem seda hormooni meie organismi eritatakse, seda sagedamini ja seda rohkem me süüa tahame. Greliin on üks kauge kiviaja „kingitus“ tänapäevasele
Kas kaalu on võimalik langetada ilma tugeva enesekontrolli ja pideva sunnita? Ma usun, et tuhanded kaalulangetajad on just selle küsimuse ees iga kord, kui järjekordne kaalulangetuse katse on ebaõnnestunud. Kas poleks tore, kui kaalu oleks võimalik langetada nii, et enesekontrolli üldse vaja poleks? Kahjuks enamus raskeid valikuid vajavad enesekontrolli ja enda sundimist. Nii on see
Kas olete kuulnud ütlemist, et inimene on harjumuste ohver? Aga olete te kunagi mõelnud, mida sellega öelda tahetakse? Mulle minu harjumused täitsa meeldivad. Harjumus hommikul tass kohvi sisse luristada, harjumus lõunalauas kolleegidega kokku saada ja ilmaelu arutada. Harjumus õhtul telekast mõnda kaasahaaravat seriaali vaadata ja vaikselt pähkleid krõmpsutada. Mitte miski ei viita sellele, et ma
