Meie arusaam sellest, mis on kaalulangetuseks sobiv ja mis mitte paraneb iga aastaga. Kümned uurimiskeskused, sajad teadlased ja tuhanded uuringud on andnud meile täiesti uue vaate sellele kuidas kaalulangetus toimub. Mis toetab kaalulangetust ja mis seda takistab ning mis peamine, mida võib ja mida ei või kaalulangetuseks teha. Täna alustame mitmeosalist artiklisarja mis keskendub teemale
Tuletame meelde, et kiireks kaalulangetuseks peetakse kaalulangetust mis on rohkem kui 1 kilo nädalas. Miks see nii on? Tegemist on üldise, väljakujunenud soovitusega mida on lihtne kommunikeerida ja lihtne meeles pidada. Samas on see piisava ohutusvaruga, et see sobiks kõikidele inimestele hoolimata soost, vanusest ja kaalust. Puuduvad konkreetsed põhjused, miks kuni 1 kilo nädalas on
Kiire kaalulangetus on see, kui me suudame langetada kehakaalu rohkem kui 1 kilo nädalas. Tegemist on üldise väljakujunenud soovitusega, mida kasutatakse peamiselt kahel põhjusel: See on ohutu ja see on lihtsalt meeldejääv. Teaduskirjanduses puudub konsensus miks kuni 1 kilo nädalas on parem või ohutum kui näiteks kuni 1,2 kilo või 0,9 kilo. On mõned põhjendused,
Terved põlvkonnad on kasvanud üles soovitusega mitte langetada kaalu kiiremini kui maksimaalselt 1 kilo nädalas. Kahjuks on aga paljudele selle soovituse jälgimine raske. Esiteks selle pärast, et selle soovituse jälgimiseks on vaja hoida iga päev 500 kalorilist defitsiiti. See aga on väga keeruline. Ekslikud toidupakendid, vead toidu arvestamisel, erinevused füüsilises aktiivsuses ja ainevahetuses ei võimalda
Kaalulangetus on võrdlemisi etteaimamatu protsess. See on nagu teekond, mis viib kord mäest üles ja siis jälle mäest alla. Kui teekond viib meid parajasti mäest alla, siis tundub kõik meile kerge. Eesmärgid lähenevad tohutu kiirusega, pingutus on minimaalne ja motivatsioon on laes. Kui aga tee pöörab üles mäkke, hakkab progress venima, eesmärgid tunduvad järjest kaugemale
Tegime väikese uuringu ja vaatasime kui palju tegelikult erinevad kavad ja programmid üksteisest erinevad. Kui suure riski me võtame, valides ühe kava asemel teise. Mis selgus – 90% infost, mida kavad meile toitumise kohta ütlevad on täpselt sama. Kõik, mis puudutab valke, suhkruid, rasvu. Mis puudutab mineraale, vitamiine, kaloreid ja toidusoovitusi – 90% nendest soovitustest
Igaüks, kes meist alustab kaalu langetamisega seisab silmitsi küsimusega – mis siis nüüd edasi? Mida süüa, kuidas süüa? Ilmselt peaks valima mingi toitumiskava või dieedi aga millise. Inimesele, kes ei ole eelnevalt kaalulangetusega kokku puutunud või ka inimesele, kes soovib senist dieeti muuta või vahetada võib erinevate võimaluste vahel valimine silme eest kirjuks võtta. Maailmas
Geeniteaduse areng on meid toonud kohta, kus me ei pea enam ammu kasutama lahendusi, mis on mõeldud sobima kõikidele inimestele või mis ei suuda võtta arvesse meie keha individuaalsust ja omapära. Järjest enam ilmub võimalusi oma geenide testimiseks ja nende põhjal personaalsete toitumis- ja treeningsoovituste saamiseks. Geenitestid on midagi, mis on nii ajakirjanduses, aga eriti
Kes meist ei oleks kuulnud inimesi rääkimas emotsionaalsest söömisest. Paljud meie seast on ka ise rääkinud emotsionaalsest söömisest kui põhjusest, miks kaalulangetus välja ei tule. Ma olen emotsionaalne sööja või ma söön oma emotsioonid sisse. Mida me aga tegelikult mõtleme, kui me räägime emotsionaalsest söömisest. Nagu nimigi ütleb, siis koosneb emotsionaalne söömine kahest omavahe seotud
Kes meist ei oleks kuulnud soovitust langetada kaalu aeglaselt. Hoiduda kiiretest dieetidest ja hoolitseda selle eest, et keha ei jääks nälga. Selliseid soovitusi on täis mitte ainult toitumiskavade ja dieetide lehed vaid ka kogu meediaruum. Siin vaid mõned soovitused, mis kiire otsing andis: Kui põhjendatud aga sellised soovitused tänapäeva teaduse põhjal on ja kas kaalulangetuse
