Kas oled märganud jõusaalis, terviserajal või maanteel ratta seljas inimesi kes käivad pidevalt treenimas, kuid kelle kehakaal on sellest hoolimata pidevalt sama? Tugevad käed ja jalad, metsik vastupidavus kuid endiselt ülekaaluline keha? Võibolla oled ka ise märganud enda juures sama. Hoolimata pidevatest treeningutest ja paranevast füüsisest ei taha ülekilod kuidagi kaduda. Levinud seletus on, et
Kes ei oleks kuulnud või lugenud kaalulangetaja suurimast vaenlasest, palju räägitud ja palavalt põlatud JO-JO dieedist. Algab see tavaliselt kiire kaalulangetusega, millele järgneb lühiajaline saavutatud kaalu hoidmine ning seejärel kas osaline või täielik langetatud kaalu tagasi tulemine. JO-JO dieeditamine on seega pidev kaalu üles-alla käimine, millega kaasneb mitmeid ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Esiteks heidetakse sellisele pidevale dieeditamisele ette,
Kujutage ette olukorda, kus te sammute vapralt treeningsaali oma esimesele juhendatud treeningule. Te ütlete hääle värisedes välja ka oma salajase eesmärgi – tahaks umbes 20 kilo kaalu langetada. Treeneri vastus on aga resoluutne: „Kaalu ei tohi langetada\”. Teil on vaja rohkem lihast ja vähem rasva. Vahet pole, mis kaal näitab. Just nii tervitavad paljud personaaltreenerid
Kas soovid süüa maitsvat lihatükki või tordilõiku ning samal ajal nautida rasvapõletust ja kaalulangust? Tänapäeval on ilmunud juba mitmeid toitumiskavasid mis keskenduvad sellele, kuidas kombineerida omavahel toite ja toiduaineid mis lubavadki vähema arvu kaloritega tunda pikaajalisemalt täiskõhutunnet. Või mis aitavad hoida kaloridefitsiiti ilma tugeva näljatundeta. Kõlab suurepäraselt! Need paljulubavad dieedid ja kavad põhinevad lihtsal tõsiasjal,
Kaalulangetuseks on mitmeid võimalusi. Näiteks on võimalik kaalu langetada ennast millekski sundides. Sundida ennast vähem sööma, sundida ennast rohkem liikuma, sundida ennast paremaid valikuid tegema. Kas sundimine töötab? Kindlasti töötab. Mingit aega. Probleemiks enda sundimisega on see, et me sunnime ennast tegema midagi mis ei ole meile loomuomane. Näiteks me võime sundida ennast sööma
Kaalulangetus ei seisne teadmises vaid pigem suutmises. Isegi kui sul on vähesed teadmised kaalulangetuse kohta on need piisavad niikaua kuni sa suudad need ellu rakendada. Kahjuks on selle ellu rakendamine oluliselt raskem kui me tahaksime. Toitumiskavad ja dieedid on jätnud mulje, et kavade järgimine on imelihtne, tee lihtsalt nii nagu me ütleme ja kaal langeb.
Paljud meist on kuulnud hoiatusi, et liiga kiire kaalulangetus ei ole hea. Kilod mis kiirelt lähevad, tulevad ka kiirelt tagasi. Selle asemel soovitatakse aeglast või mõõdukalt aeglast kaalulangetust mis tagab selle, et liigsed kilod mis suure vaevaga kaotatud jäävadki mälestuseks. “Kiirelt läheb – kiirelt tuleb” hoiatuse puhul tuleks esmalt märkida, et uurides tuhandeid kaalulangetajaid on
Sageli on meie ülekaalulisuse põhjuseks see, et me arvame, et meil on vaja süüa kuigi tegelikult ei ole. Meile on räägitud, et meil on vaja süüa vältimaks näljarežiimile minekut. Mis aga selgub? Näljarežiimile on oma keha äärmiselt raske viia. Nimelt on enamasti vaja selleks väga madalat keha rasvaprotsenti. Peegel aga avab kurva tõe: rasvast meie
Ilmselt oled ka ise märganud, et mida stressirohkem on olnud päev, seda tõenäolisemalt me õhtul toidust lohutust otsime. See on universaalne ja väga paljudele inimestele omane käitumine. Aegajalt aga kohtume inimestega, kes on sellise stressisöömise vastu justkui immuunsed. Stress ja probleemid pigem vastupidi, vähendavad tema söögiisu. Nii võib juhtuda, et peale stressirohket koosolekut mõned kolleegid
On üpris frustreeriv kui järjekordne tähtaeg kaalulangetuseks mööda lipsab, ning sinu lootus suviseks puhkuseks vormi saada järjekordselt kustub. Sellistel pidevatel lootuse purunemistel on mõju ka meie motivatsioonile. Uuringud näitavad, et tõenäosus dieedile käega lüüa on suurem just pärast selliseid mitte täitunud lootuseid. Olgu need seotud siis mingi koha, aja või tegevusega. Oleme korduvalt rääkinud sellest,
