Geeniteaduse areng on meid toonud kohta, kus me ei pea enam ammu kasutama lahendusi, mis on mõeldud sobima kõikidele inimestele või mis ei suuda võtta arvesse meie keha individuaalsust ja omapära. Järjest enam ilmub võimalusi oma geenide testimiseks ja nende põhjal personaalsete toitumis- ja treeningsoovituste saamiseks. Geenitestid on midagi, mis on nii ajakirjanduses, aga eriti
Kes meist ei oleks kuulnud inimesi rääkimas emotsionaalsest söömisest. Paljud meie seast on ka ise rääkinud emotsionaalsest söömisest kui põhjusest, miks kaalulangetus välja ei tule. Ma olen emotsionaalne sööja või ma söön oma emotsioonid sisse. Mida me aga tegelikult mõtleme, kui me räägime emotsionaalsest söömisest. Nagu nimigi ütleb, siis koosneb emotsionaalne söömine kahest omavahe seotud
Kes meist ei oleks kuulnud soovitust langetada kaalu aeglaselt. Hoiduda kiiretest dieetidest ja hoolitseda selle eest, et keha ei jääks nälga. Selliseid soovitusi on täis mitte ainult toitumiskavade ja dieetide lehed vaid ka kogu meediaruum. Siin vaid mõned soovitused, mis kiire otsing andis: Kui põhjendatud aga sellised soovitused tänapäeva teaduse põhjal on ja kas kaalulangetuse
Kaalulangetuses ei ole tähtis mitte ainult see kuidas me käitume vaid ka see kuidas me mõtleme. Ja mis peamine – mida me nende mõtetega peale hakkame. Võib öelda, et 90% kaalulangetuse edukusest sõltub just sellest, mida me oma mõtetega peale hakkame. Ometi ei ole sellest siiani peaaegu üldse räägitud. Parandame vähemalt osaliselt selle vea ja
Kaalu langetamine ei ole sageli just kõige lihtsam tegevus. Paljud meist on pidanud selleks ennast piirama, loobuma maiustustest ja patutoitudest. Hakkama rohkem liigutama ja teadlikumaid valikuid tegema. Peamine probleem on selles, et meie eesmärk tundub alati nii kaugel olevat, meie liikumine nii aeglane ja meie motivatsioon nii kõikuv. Mida teha, et kaalulangetus meeldivamaks muuta ja
Kaalulangetus ei seisne teadmises vaid pigem suutmises. Isegi kui sul on vähesed teadmised kaalulangetuse kohta on need piisavad niikaua kuni sa suudad need ellu rakendada. Kahjuks on selle ellu rakendamine oluliselt raskem kui me tahaksime. Toitumiskavad ja dieedid on jätnud mulje, et kavade järgimine on imelihtne, tee lihtsalt nii nagu me ütleme ja kaal langeb.
Töö, suhted ja kodune elu annavad põhjust nii positiivsetele tunnetele kuid kahjuks ka negatiivsetele ja ebamugavatele tunnetele ja mõtetele. Ja sageli ongi meie liigse kehakaalu põhjused peidus selles negatiivses ja ebamugavas, mis meie elus toimub. Muretsemises, närveerimises, üle mõtlemises ja enda süüdistamises. Kahjuks on inimene juba nii loodud, et see mis on hirmutav ja ohtlik,
Sageli on meie ülekaalulisuse põhjuseks see, et me arvame, et meil on vaja süüa, kuigi tegelikult ei ole. Meile on räägitud, et meil on vaja süüa, vältimaks näljarežiimile minekut. Mis aga selgub? Näljarežiimile on oma keha äärmiselt raske viia. Nimelt on enamasti vaja selleks väga madalat keha rasvaprotsenti. Peegel aga avab kurva tõe: rasvast meie
Mitmed toitumiskavad pakuvad võimalust kasutada patupäeva või vähemalt ühte patustavat toidukorda, leevendamaks pideva toidu kaalumise ja kalorite jälgimise stressi. Patukas tähendab, et ühel päeval või ühel toidukorral on lubatud süüa seda, mida muidu ei ole lubatud ning süüa rohkem kui muidu lubatud. Vaadates ringi toitumiskavade jälgijate gruppides, on selge, et patukate kasutamise on armastatud ja
Mis juhtuks, kui te ärkaksite homme oma ideaalses kaalus? Mis oleks teie elus teisiti? Mida te tunneksite, mida te mõtleksite? Kindlasti on tervis, tervena elatud aastad ja pikem eluiga midagi, mis meie kaalulangetuse sooviga kaasas käivad. Siiski on veel midagi, mis motiveerib meid pingutama, mis annab jõudu rasketel hetkedel. See on kujutluspilt saledamast minast. See
